Eesti keskaeg
saj:
Vasallkonna kujunemine - Vasall on maaisanda ehk maahärra teenistuses olev mees,
kes selle teenimise eest saab maavalduse ehk lääni. Vastutasuks vasall andis sõjalist
kui ka poliitilist toetust oma senjöörile. Päritolult vasallid olid ministeriaalid ehk
aadlite ametkond. Vasalle kutsuti "meesteks", "Kuninga mehed" ehk Taani kuninga
vasallid. Valdav osa Liivimaale 13. sajandil tulnud meestest olid oma staatuselt
märksa madalamad kui keisririigi vanad aadlikud. Väga arvukalt oli ministeriaale,
eriti Bremeni, Verdeni ja Magdeburgi piiskoppide alamaid.
Ristisõdijate muutumine vasallideks ei olnud ühesuunaline ega pidev protsess.
Ristisõdijad olid seotud ajaliselt piiratud tõotusega ja naasid oma kohustuste täitmise
järel kodumaale. Lääni saamine Liivimaal polnud paljude jaoks esmatähtis. Ka lääni
saamine ei tähendanud, et ta püsivalt Liivimaale jääks. Mitte kõik vasallid ei tulnud
Liivimaale 13. sajandil. Hiljem Liivimaale saabunud suurendasid eriti vestfaallaste
annaabi.ee 
