Aadli portree
Aadlike
seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud
vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Vastavalt kohale feodaalses
hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel.
Kõrgaadlike hulka kuulusid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlike hulka aga rüütlid.
Varakeskajal tekkis ka lisakiht kuningat teenivatest mitteavabadest meestest,kes samuti
kuulusid aadlike hulka. Neid kutsuti ministeraalideks. Aadliku ülesanne rahuajal oli
kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik oma asendajale juhul kui oli
tegu kõrgema astme kohtuga. Aadliseisus on keskaekses kultuuris äärmiselt oluline, sest
aadlist võeti eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest.
Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Nende rajamine sai populaarseks 9.
sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas oli sel
ajal juba käsil
annaabi.ee 
