Vana-kreeka ja hellenism
Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni,
mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule.
Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud
sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda
Kreeta kuninga Minosega.
Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda
ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal.
Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lisaks elu- ja kultusruumide
sisaldasid lossid veel viljasalvi, töökodasid ja muud. Seega on alust arvata, et lossid olid ka majanduskeskused. Kreetal polnud
annaabi.ee 
