Mitmekeelne oskussuhtlus
ja tasemest. Üldiselt on selliselt määratletud uurimisobjekti hulgas
kombeks eristada keelepoliitikat, keelekorraldust ja keelehoolet.
• Keelepoliitika on enamasti riikliku taseme tegevus, mille eesmärk
on kokku leppida ja seejärel mõne üsna kõrgetasemelise õigus-
aktiga kohustuslikuks kuulutada üldised põhimõtted: riigikeele
valik, selle kohustusliku kasutuse ulatus, seisukohad tõlkimise, ter-
miniloome, keeleõppe ja keeleoskuse testimise teemal, suhtumine
teistesse keeltesse ja nende mõjusse vms. Keelepoliitika määrab
enamasti ka järgmise taseme, (kitsamas mõttes) keelekorralduse
meetodid – Eesti puhul kirjakeele normingu kehtestamise korra.
• Keelekorraldus on keelepoliitikast sanktsioneeritud sisuline tege-
vus, mille eesmärk on kokku leppida ja seejärel sõnastike ja
muude keelekirjeldustega kohustuslikuks või vähemalt soovi-