Leivanädala abimaterjal
Leivategemisel asetati
küna puidust raamile, millel oli neli jalga. Raamil oli süvend, kuhu küna asetati.
Künal oli samast puust kaas ja seda kasutati ainult leivategemiseks. Vaheajal hoiti
leivaküna kas viljaaidas või rehetoas - kuivas puhtas kohas. Leivaküna ei tohtinud
pärast leivategemist pesta, vaid see kaabiti nüri noaga puhtaks. Nii jäi küna seintele
mingil määral vana juuretist, et uus leib paremini hapneks ja kääriks. Kokkukaabitud
kaapest tehti nn. kaapekakk (minileib), mis pandi kaljatõrde likku kaljale rammuks ja
maitseks. Kui aga leivategemise vahe oli 2-3 kuud, tuli küna enne tarvitamist
põhjalikult keeva veega puhtaks küürida. Sama tehti ka siis kui võeti kasutusele uus
leivategemise nõu. Leivategemise eelõhtul toodi aidast vakaga jahu ning leivanõu
tuppa sooja, et leivatainas kiiremini käärima hakkaks. Sooja toodi ka juuretis (hapu
tainas eelmisest leivataignast).
Hapu leivatainas
Kõigepealt valati leivakünasse toaleiget vett
annaabi.ee 
