Arengupsühholoogia
seisukohalt oluliseks. Tema arvates on mäng täiskasvanuks
harjutamine. Mängides õpib laps jäljendama uusi teadmisi, oskusi.
Mängu seletus jäi siiski pealiskaudseks ja ei mõistetud tema
tähendust lapse seesmisele arengule.
Mõte sellest, et mängu kaudu õpib laps täiskasvanuks on märgata sel
ajal valmistatud tehasemänguasjadest. Need on teadlikud
minikoopiad täiskasvanute esemetest: inimesed, tööriistad, nõud jne.
Läbi psüühikast arusaamise ja arengut puudutavate teadmiste
süstematiseerimise tagajärjel 1900ndatel aastatel, on hakatud mängu
üha enam käsitlema arengupsühholoogilise ilminguna. Seda peetakse
lapse psüühilise arengu eraldamatuks väljenduseks. Mäng on lapse
viis elada. See on sama oluline kui söömine ja magamine.
annaabi.ee 
