Kremer hoolis Marist
Seda just seetõttu, et Mari pakatas
lapselikust energiast ning oli naiivsevõitu. Saks haudus välja paraja vahetuskauba, mis pidi
talle tüdruku seltsiliseks saama, andes taluperemehe kanda Mäeküla piimad, mis pidid tagama
rikkuse. Rikkusest hoolis eelmainitud taluperemees, Prillup, väga. Tema pidas vahetuskaupa
mõistlikuks, sisse oli vaja rääkida vaid perenaine. Vanasõna ,,Alguses ei saa vedama, pärast ei
saa pidama" käib selle teose kohta. Nimelt ei olnud Maril mingisugusti kavatust hakata käima
õhtuti mõisa. Lõpuks nii aga juhtus. Prillup polnud lõpptulemusega mitte üks teps rahul ning
oli kõigeks valmis, et neiu jääks ikkagi koduperenaiseks talle, emaks lastele. Sellest käis ta
rääkimas Kremeri kojas, kus ta pikalt saadeti, kuna ka mõisnik oli ,,aknapesijast" lummatud.
Peale heatahtliku talumehe surma juhtus Marigi Kremeri juurest läbi käima, et asju arutada
ning teatada enda soovist linna kolida. Sellest kuuldes pakkus habemik muretseda talle
annaabi.ee 
