Lõppkokkuvõttes kulus kristlastel selle ala tagasivallutuseks 700 aastat. Murranguline aasta on 1085, mil vallutati Toledo kristlaste poolt. 13. saj alagas mauri vägede taandumine. Kujunes välja rajamaa - kord ühe, kord teise poole käes olev ala. 15. saj keskel said hispaanlased muhamedlastel viimase linna võtmed ja maurid olid välja aetud. Kristlaste kätte langes silmapaistvaid kultuurivaramuid koos sinna koondatud tekstidega. Avastati ammuununenud minevikuteadmisi, hinnaks oli terve tsivilisatsiooni purustamine. 7. Kirik keskajal, ristiusu teke ja levik, paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine (lk 55, Kirikuriigi kohta ka lk 27); kreeka katoliku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine 1054.a. (lk 18, 81); kuidas saavutasid paavstid suurima võimu missuguseid reforme/muutusi selleks vaja oli, kellel paavstidest oli suurim võim (lk 80-82); mis on paavstide nn Avignoni vangipõli, kuidas tekkis, kuidas lahenes (lk
murranguline aasta on 1085, mil vallutati Toledo kristlaste poolt 13. saj haaksid maurid järkjärgult taanduma kujunes frontera kord ühe, kord teise kätte langev ala vallutati mauride 2 kõige olulisemat keskust kolmest 1492 saadi muhamedlastelt nende viimane oluline keskus kristlaste kätte langesid kõik muhamedlaste kultuuripärandid avastati hulgaliselt ammu unustatud minevikuteadmisi hinnaks oli tevre tsivilisatsiooni purustamine KIRIK KESKAJAL Ristiusu teke ja levik (hiilgeaeg 11.-13. sajand) kujunes 1. saj pKr Rooma Keisririigis apostlid lõid siis esimesi kogudusi 313. aastaltunnistas keiser Constantinus ristiusu lubatuks 381. aastat kuulutati ristiusk Rooma keisririigi riigiusuks, sest riik vajas midagi ühtset kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad
annaabi.ee 
