August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
576):
selle tõukel ta astub sammu, mis teeb jalutu Tiina kõndijaks, milline sündmus on II köite
efektseks lõpuks; Indreku mälestusest tekkinud tugevat siirast tunnet tajub Tiina, ta afekteerub
poisi edaspidise mõtlematu tõotuse najal kõrgeimal määral - ja sünnib ime. Kiviga viskamine
kauges lapsepõlves annab veel tugevama lõpu ,,Tõe ja õiguse" III-s ja IV-s osas (1931, 1932).
III-s osas see tõuseb esile sünge minevikuneedusena (lk. 387), kui Indrek peale 1905. a.
revolutsiooni sündmusi on tulnud taas Vargamäele: ema on piinades haige, surm on
möödapääsmatu, voodist tõusmist ei ole, kuid surm ei tule. Ja siis, et ema elukoormat
kergendada, et täita ta tahet, annab poeg emale mürki sisaldavat rohtu nii suurel määral, et
ema vaibub igavesse unne. Ta lahendab oma minevikusüü ema vastu, olles õiglane ema
suhtes, kuid eksides Jumala seaduse vastu: sa ei tohi tappa. Läheb tõeks Indreku kahtlus: ,,Kas