KATK - Camus
saavad otsa inimesed, ja esimeses järjekorras humaanse inimesed, sest nad ei ole ennast valmis
seadnud.
Nad uskusid, et nad on vabad, aga keegi ei ole iialgi vaba, niikaua kui on õnnetus.
Ja seejärel vaibub katk peagi, sest ta ei oska mõtelda, või vähemalt mitte õigesti mõtelda.
Suured õgivad alati väikeseid.
Päike imes tuhjaks viimastest sadudest tekkinud loigud.
Prefekt saatis Rieux-ile kirja: ,,Kuulutage välja katkuseisukord. Sulgege linn."
Ja sel minevikulgi, millele nad lakkamatult mõtlesid, oli ainult kahetsuse maik. --- Nad põimisid
äraolija kõigisse oma möödunud elu sündmustesse, ja see, mis nad tollal olid olnud, ei suutnud neid
rahuldada.
Nördinutena oma olevikust, vaenulikena oma mineviku vastu ja ilma tulevikuta sarnanesime me väga
nendega, keda õigus või inimeste viha sunnib elama trellide taga.
Aga kui see oligi vangipõli, siis enamikul juhtumeist oli see vangipõli omaenda kodus.