Eduard Viiralt
Kuivavõitu graafiline käsitlus, kunstniku graafikast tuttav groteskne varjund eristab peale
Dresdenis3 viibimist loodud A.Hasselblatti portreed. Nimetatud ja veel mõned teosed lubavad
väita, et Viiraltist oleks võinud saada ka hea skulptor. Skulptuuriga tegelemine tuli igatahes
kasuks tema graafikale, andes tunda kindlas plastilise vormi tunnetuse.
Paralleelselt skulptuuriga tegi Viiralt graafikat, kõigepealt muidugi joonistas. Viiralt õppis ka
minevikukunstist. Orientatsiooniga saksa kaasaegsele ekspressionistlikule kunstile seltsis
,,Pallases" huvi ka saksa klassika, nimelt renessansimeistrite vastu eesotsas Albrecht
Düreriga4. Düreri-vaimustus kajastub selgelt Viiralti 1920.1921. aasta pliiatsijoonistustes,
milles valitseb isemeelselt sõlmilise joone stiihia. Ühtaegu on ses joones täpset vormi- ja
karakteritunnetust. Vanameisterlikku võlu ananvad Viiralti joonistustele detailikordused
põhikujundiga ühel lehel
annaabi.ee 
