Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
saj lõpu külaelust.
Vilde kehtestab triloogias külakujutamise kaanoni ja arusaama, milline oli eestlaste elu teoorjuse
ajal. Kujutluslaadi põhitonaalsus on see, et eestlaste teoorjuseaegset elu kujutatakse süngelt. See
on jätnud jälje 20.saj kirjandusele: Vilde romaanidest lähtuvalt kujunebki arusaam 19.saj I poole
eestlaste (küla)elust, suhetest sakslastega. Kivirähi romaanis „Rehepapp ehk November“ kaob
eestlaste tume minevikukujutus ära, kuigi Kivirähk viitab Vilde romaanidele oma romaanis,
naeruvääristab Vilde metafoore ja peateemasid. Naeruvääristamise ja paroodia kaudu loob Kivirähk
täiesti uut laadi küla. Vildel on talupoja jaoks põhiline asi töö – eksistentsi eeldus. Tammsaarel
enam orjatööd pole, vaid teeb tööd iseendale, kuid Andres muutub töö ja oma põllu orjaks
(vabatahtlik orjastamine). Kivirähk vaidleb oma romaanis Tammsaare ja Vilde töösõltuvusega: tööd
annaabi.ee 
