"Jumalaema kirik Pariisis"- Victor Hugo
demokratismi, rahva huvide väljendamise suunas.
Noor Hugo oli poliitilistelt vaadetelt legitimist. Victor Hugo varajane kuningameelsus
avaldub tema noorpõlve luules. Kahekümnendate aastate keskel saab Hugo üle oma
monarhistlikest illusioonidest, nüüd hakkab ta eeskujusid otsima renessansiaja elu- ja
rahvalähedasest kunstist. Kirjanikuna liitub ta pahempoolsete romantikute ringiga ja
kujuneb peatselt progressivsete romantikute juhiks, kes ründasid klassitsimi, kui
minevikukirjandust.
1830. aasta revolutsiooni tervitas Hugo vaimustusega. Ta selle aegsed kirjutused on
tulvil türannidevastast paatost. Kirjanik ülistas oodis ,,Noorele Prantsusmaale" ülestõusu
hoogsust ja pühendas revolutsiooni ohvritele luuletuse ,,Hümn Juulipäevil langenuile".
Aga ta pilk ulatub nägema ühiskondlikku võitlust ka väljapoole Prantsusmaa piire. Hugo
võtab avalikult sõna Poola ülestõusnute ja Itaalia vabadusvõitlejate kaitseks ja ta