Tammsaare ja Gailit elulugu
gas teistes säärastes seikades. Kõik need stseenid kätkevad võimast koomikat puhtamal kujul
(Hobbes'i valemi järgi, et ,,üleoleku tunne kellegi inferioorsusest", eriti kui selle juures või-
dule pääseb õiglane pool, tekitab naeru). Viimastel puhkudel on lisaks tegemist tunnustatud
inversiooninähtusega (tegu pöördub tegija enda. kahjuks). Üldse on jämekoomiline ,,Tõe ja
õiguse" I osa sündmustikus eelistatuim, aidates rõhutada olustiku minevikukaugust. Tagapere
koera peksmine jõuluõhtul eespere ahjutares je. tagakambris, kus sellest jääb igaveseks jälg
laual lahti olnud palveraamatusse (,,otse Emmanueli peale"), tekitaks oma hasardiga,
hoolimata metsikusest, millega seda toimetatakse, vääramatult võimsaid lõbutundepuhanguid
ürgsemas ühiskonnas, nagu seesuguse kinnituseks on ka kirikust naasva vanema perepoja,
noore Andrese kahetsev lause: ,,Oleks ma seda teand, siis ma kiriku põleks läindki." Ka siin
annaabi.ee 
