Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
linnalikud hoiakud: küla iseloomustavaid praktikaid seal enam polnud. Linn ongi järgmine tasand.
Eesti küla olemuse määrab mõis. Külaelu mentaliteeti ja olemust vormib kirik (koos religiooniga).
Kirikul on sama funktsioon mis mõisalgi – kiriku kaudu viiakse täide mõisa mõtteviis, talupojad
allutatakse mõisnikele. Kirjanduses kajastusid kohalike meeleolud – külaelu kujutati reaalsena.
Eestlaste seas oli populaarne August Kitzberg. „Külajutud“ on jutukogumik muistse
minevikuaineliste ja 19.saj kaasaja juttudega. Selles kogumikus on toodud suhted küla-alev ja küla-
linn, mis on ka üks raamatu teema: kuidas talupoja mentaliteet põrkub liberaalsema linnaelaniku
hoiakutega? Noor-Eesti kultuuri mõõdupuu oli linn koos seal võrsuvate hoiakutega. Euroopas olid
külajutud väga populaarsed – Eesti kirjanduses oldi Euroopaga kursis.
1) Romantism
Kirjeldatakse pragmaatilist külaolustikku, kus elavad lihtsad talupojad. Talupojad elavad harmoonias
looduse ja ühiskonnaga