„Puhastus”, Andrei Ivanov) 3 koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika; historiograafiline metafiktsioon (Linda Hutcheon). Romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia ja paroodia: mitte mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse; interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust (Kristian Kirsfeldt, Kalevipoeg 2.0; Aarne Rubeni romaanid töölisliikumisest, Andrus Kivirähu minevikuainelised raamatud; allternatiivajalugu (Hargla) 3a) nüüdiskultuuri suhe muinasajaga (Trubetsky luule, Hvostovi „Henrik”, film „Malev”, Metsatöll jms)
meelelahutuslikule eesmärgile, kusjuures käsitluse all on küllalt tõsised elunähtused. Traadi huumor ei ole niivõrd artistlikult kultiveeritud, kui just asjades ja nähtustes enestes kätkev koomilisus. “Türgi oad” on tähelepanuväärne sellegi poolest, et siin polemiseerib kirjanik mitmes mõttes iseendaga ja oma varasemate teostega. 1970. - 80-ndatel aastatel hoiavad loominguliselt viljaka ja mitmekülgse Mats Traadi prosaistimainet kõrgel ennekõike minevikuainelised romaanid. 1979.a. ilmunud lühiromaanis “Puud olid, puud olid hellad velled” on dramaatilise tegevuse areeniks troostitu teoorjuslik külaühiskond Lõuna- Eestis möödunud sajandi keskpaiku. Intensiivne ja detailideski täpne sisseelamine möödanikku, ajastu üldtausta põhjalik tundmine ja vahetu autorisuhe on taganud ajaloolise tunnetuse väljapaistvalt kõrge taseme. Laitmatu ainevaldamine ja loominguline sihiteadlikkus võimaldasid