Käänamine ja pööramine
milleks? sepaks seppadeks
11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni
12. olev kellena? millena? sepana seppadena
13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta
14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega
Pööramine
Eesti keeles on neli kõneviisi:
1.Kindel-tunnust ei mole
2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge,
3.Tingiv-tunnus ksi, ks
4.kaudne-tunnus vat
Aegu on 2:
1.Oleviktunnus b, va,
2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik:
lihtminevik-tunnus si, s, i
täisminevik-tunnus nud, tud
enneminevik-olema liht.m, tunnus nud, tud
Tegumood:
1.isikuline-isik on antud, tunnus ta.da.t.d.a
2.Umbisikuline-isikut pole.
Kindel kõneviis:
Olevik:
Ma- õpin
Sa- õpid
Ta- õpib
Me-õpime
Te- õpite
Nad- õpivad
Umb- õpitakse
Pöördeid on kolm:
1.me, 2.d, 3.b, vad
Lihtminevik:
Ma-õppisin
Sa-õppisid
Ta õppis
Me-õppisime
Te-õppisite
Nad-õppisid
Umb- õpiti
Täisminevik:
Ma-olen õppinud
annaabi.ee 
