Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
hakkasid levima seoses aset leidva globaliseerumisega.)
· Sõda ja kirurgia areng. Haavade käsitlemine sai palju tehnoloogilist ja metodoloogilist
tuge sõjaväljal aset leidva poolt. (Siia alla käiksid ka a- ja antiseptika, lahaste
valmistamine jms.)
· Sõda ja teadus. Sõjalistel eesmärkidel tehtav uurimistöö on aegade arenedes muutunud
üha laialdasemaks ning sügavuti minevamaks. Sõdurid on ka inimrühm, keda võib käsu
korras kõikvõimalikele ebameeldivatele ettevõtmistele sundida... Neid võib teaduslikult
uurida (antropoloogia), aga nendega võib ka katseid korraldada...
· Sõjavägi ja populaarne meditsiiniharidus. Armee oli toonastes ühiskondades (mõnel
pool veel praegugi) üks väheseid kohti, kus laiu rahvahulkasid (mehi) sai
tervishoiuvaldkonnas harida. Eesti esimese iseseisvumise ajal püüti ajateenijaid
annaabi.ee 
