Tõde ja Õigus II Terve tekst
ettevalmistuseta:
,,Kuipalju tõite mulle raha?"
Ise sirutas ta käe, nagu peaks Indrek talle raha pihku lugema. Aga Indrek ei teinud seda, vaid
tahtis enne härra Maurusega rääkida -- tahtis kaubelda. Sellest tõusis kahe sõbraliku inimese
vahel peaaegu samasugune meeleolu, nagu oli valitsenud alltoas, kus härra Maurus oli
haistnud mingisuguse naise lõhnu.
,,Mis on mul teiega enne rääkimist, kui olete maksnud oma minevaaastase võla ja selle
protsendid, sest võlal on ju protsendid!" seletas härra Maurus.
Aga Indrek arvas selle vastu, et las võlg jääb võlaks ja protsendid protsentideks, uue rahaga
teeb tema uue kauba ja hakkab uut elu. Ja see uus elu pidi olema niisugune, et Indrek ei istuks
ega võib-olla ei magakski alltoas ja temal ei peaks olema uksekellaga vähimatki tegu, nii et ta
ainult õpiks ja käiks klassis näitamas, mis ta õppinud -- see oleks ainuke, mis ta tahaks selle