Makroökonoomika. Konspekt 2010.
Et kirjeldatud probleemi olemus veelgi selgem oleks, olgu siinkohal toodud järgmine
näide hambaarsti praksise näitel. Nt kui hambaarsti praksise müügikäive on mingi
perioodi jooksul 100 000 krooni, siis nii läheb see ka SKP arvestusse, kui
tarbimiskulutused. Tulude voo alusel võib see sama 100 000 krooni jaguneda
palkadeks (80 000 kr), amortisatsiooniks (10 000 kr) ning ka lisandväärtusena otseselt
SKP arvesse mitte minev1 vahetoodete (materjalid jmt) ostuks (10 000 kr). Senimaani,
kuni nõudlus hambaraviteenuse järele püsib konstantsena, võib kirjeldatud olukord
samuti püsida muutumatuna, nagu ka SKP. Kui aga mingil perioodil osutub klientide
vähesuse tõttu müügikäibeks ja seega ka tarbimiskulutusteks üksnes 90 000 krooni,
kuid ettevõte on teinud kulutusi endiselt 100 000 krooni eest, siis need kulutused