Arc de Triomphe
Ja ohvrite kaebelaul." (Ravic)
Lk 204,,,,Ma ei räägi neist igapäevastest õnneraasudest, mida teie kord mainisite," ütles ta.
,,Need õitsevad kõikjal, justkui kannikesed mahapõlenud maja ümber. Kes midagi ei oota, ei
saa ka pettuda. See on hea lähtepunkt. Kõik, mis järgneb, lisab juba natuke juurde." ,,Ei lisa,"
vastas Kate Hengström. ,,Nõnda on vaid siis, kui haigena voodis lamad ja kõike ettevaatlikult
vaed. Nii kui juba ringi tohid kõndida, on kõik teisiti. Siis minetad need väikesed õnned.
Tahad rohkem saada.""
Lk 216,,,,...tule mu kaissu, kallim, kes sa tagasikingitud oled une põhjatust kuristikust, tagasi
tulnud juhuslikkuse kuuniitudelt... sellepärast, et öö ja uni on reeturid. Sa ju mäletad veel,
kuidas me öösel magama jäime, tihedalt teineteise kõrval, ja olime teineteisele nii lähedal,
nagu seda inimesed üldse võivad olla. Meie laubad, meie kehad puutusid kokku, meie
mõtted, meie hingeõhk segunesid..