Tartu murre, Otepää murrak
`maalt` tlde `tuulte`). See joon on sarnane Lääne-Mulgi hääldusarengule.
6. pikkadel kõrgetel vokaalidel on kalduvus teisevältelistes vormides madalduda
(le `huuled` mönü `müünud`)
7. lõunaeesti murretest ainsana on Tartus pikk ü diftongistunud, küll ainult 3.
vältes (müimä `müüma`).
8. sisseütleva käände lõpuna on üldistunud de (ladude `lattu` pu^lde pä^de
`poole peani`)
9. ne- ja us- sõnade sisseütlev on i lõpuline (minestuzi `minestusse`).
10. i- mitmus on säilinud üsna hästi, aga üldistunud tugevaastmeliste vormidena
(lehtist `lehtedest` jalgul `jalgadel`)
11. tartu murdele on omane kahe demonstratiivasesõna sarja kasutus. Lähedal
olevat märgib si `see` ni- ne `need`, kaugel olevat ja abstraktse t `too`
n- nu `nood`).
7
5. Otepää murrak
1. Otepää murrakul ei ole ühelgi sõnal h tähte ees (audma, obõnõ, õng, aug).
2