Diabeedihaiged eksisteerivad meie ühiskonnas sama edukalt nagu täiesti terved inimesed. Seega jäävad nad üsna märkamatuks. Ka meie tutvusringkonnas on diabeedihaigeid inimesi. See on põhjuseks, miks valisime antud teema referaadiks. Referaadi eesmärgiks on hankida lisateadmisi, et neid paremini mõista. Neid teadmisi vajame selleks, et neid vajaduse korral abistada. Näiteks kui diabeedihaige vajub koomasse, siis peaks ju oskama õigesti käituda. Teadmatuse korral võib minestushoog lõppeda surmaga. Antud referaadis leiame vastused küsimustele; mis on diabeet, selle riskifaktorid, diabeedi ravi, insuliin, diabeedi erinevad tüübid. Referaadi lõpus on koosdatud nädala näidismenüü diabeedihaigele inimesele. 2. MIS ON DIABEET? Diabeet ehk suhkurtõbi on erinevatel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses
morbus Ménière) nüstagm62, m. Ménière’i korral ka kuulmishäired ja tinnitus63 Kesknärvisüsteemiga seotud (nt Koordinatsioonihäired, ebakindlus käimisel väikeaju haigused) 55 Düspnoe – õhupuudus 56 Kardiogeenne – südamega seotud 57 Paroksüsmaalne – äkki tekkiv, hootine 58 Kollaps – akuutse vereringehäire põhjustatud minestushoog 59 Transitoorne isheemiline atakk – tserebraalne verevarustushäire; vastupidi infarktile ainult lühiajaline ja mööduv 60 Vertiigo – pearinglus 61 Vestibulaarne – tasakaaluelundiga seotud 62 Nüstagm – kiired rütmilised tahtmatud silmamuna tõmblused 63 Tinnitus – kohin,vilin kõrvus 349 „Peas tühi tunne“ Ortostaatiline Uimasus ja nõrkus, lamavast asendist tõustes