Neuroloogia konspekt
Motoorsete nähtude korral nende
lokalisatsioon ja iseloom. Haige enesetunne hoo eel ja järel. Diferentseerimaks, kas tegemist
võis olla kollapsi või epilepti lise hooga, on episoodiliste vaevuste korral olulised ka kaasuvad
nähud (kardiaalsed häired, pulsi muutused, tsüanoos, kahvatus, külm higi), haige tegevus ja
asend hoo ajal. Näiteks tekib karotiidsiinuse sünkoop ainult istuval või seisval inimesel.
Hüpoglükeemilise ataki puhul on oluline seos söögiajaga. Minestusele (kollapsile) viitab asja
olu, et hoog algas nägemishäirega (silmade ees läks mustaks).
Haiguse kulg
Peab kajastama üksikute sümptomite tekke järjekorda ja võimalikult täpset kirjeldust.
Neuroloogilise haiguse täpset algust on sageli raske dateerida, küll aga saab piiritleda
haigestumise perioodi. Ühe keha poole nõrkuse teke võib olla põhjuseks, miks haige pidi
muutma oma harjumuspärast tööd või puhkama kindla vahemaa läbimise järel. Seljaaju