Tõde ja Õigus II Terve tekst
väikeste eredate, hallide silmadega ja suure suuga ning tugevate lõuapäradega, pisut puseriti
hammastega paarikümneline poiss, kes täitis klassi alati saiataigna ja värske saia lõhnaga, sest
öösiti seisis ta saiaküna ääres, käised üles kääritud, ja päeval istus ta siin õpilasena. Ainult
pühade eel puudus ta harilikult, muidu mitte. ,,Teie ei tea naistest midagi," rääkis ta elutargalt.
,,Linalakast pole midagi ja ka minestumisest pole midagi, ainult puutuda ei tohi. Aga Hall Orikas
pistis käed külge, kui linalakk tuikuma lõi, sellepärast. Naistele ei tohi kunagi käsi külge panna,
muidu oled sees. Ja mis minusse puutub, siis usun ma, et linalakk ainult mängis minestust..."
,,Arvad sa tõesti?!" hüüdis kogu klass suurimas üllatuses.
,,Aga mis teie siis mõtlete? Minestus oli söödaks, muud ei midagi."
,,Nii et, kui Hall poleks käsi külge pistnud, siis oleks ta pisut tuikunud ja lõpuks jalule jäänud?"
annaabi.ee 
