Eesti geoloogiline ehitus
Samas on sootaimekooslused tundlikud aasta keskmise veetaseme
kõikumise suhtes, juba 5 cm ühesuunaline muutus pika aja jooksul (5-10 aastat)
võib olla piisav, et üks taimekooslus asenduks teisega. (Näide Kirde-Eesti
soodest, kus kaevanduste tõttu põhjaveetase on langenud.)
Soode taimkatte liigilise koosseisu määrab põhiliselt vete toitelisus. Kui soo saab enamiku
toitaineid nõlva-, pinnase- või põhjavetega on tegemist minerotroofsete soodega.
Need on toitaineterikaste vetega madalsood nõosood (soo pind on tasane või
veidi nõgus) ja survelistest põhjavetest toituvad allikasood.
Kui soo pind on kumer, siis ei mõjuta toiterikkad põhja- ja pinnaseveed ega ka soonõgu
ümbritsevatelt nõlvadelt valguvad nõlvaveed soo taimkatet. Ainsaks toiteallikaks
jäävad sademed ja tolm. Need on ombrotroofsed e sademetetoitelised kõrgsood e
rabad.
annaabi.ee 
