ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veega mullast eemalduvad. Tekib leet- e väljauhtehorisont. · Gleistumine mullateke toimub liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas. Tekivad sinakad või rohekad glei (rauaühendite) laigud, roosteplekid või gleihorisont.
Erandina on ka lõhelistes savipinnastes leitud heljumi ja fosfori väljakande suurenemist (Uusitalo, 1998).Kuivendatud alal on poorsus > (vihmausside tegevus ja taimejuurte areng alumistes horisontides), seega pindmine äravool <.Biogeenide väljakande suurus sõltub ilmast ning maaala ja pinnase omadustest. Suviseid valingvihmasid on raske prognoosida ning seetõttu ka taimetoitainete väljakannet väetamisreziimiga ei saa täielikult vältida ning org. aine mineraliseerumissaadused uhutakse välja.Saviliivpinnases nii temperatuuri tõus kui ka läga lisamine suurendavad oluliselt N2O moodustumist.Tulemusena väheneb lämmastikukoormus eesvoolus. Seda on uuritud alates 80-ndate aastate algusest USA-s, kus on saadud katseväljaku tingimustes väga häid tulemusi. Üldlämmastiku väljakanne väheneb 46% (Kalita, Kanwar, 1993). Meie naabermaades on selle teemaga tegeletud kõige rohkem Soomes. Eestis rajati üks katseväljak 1994. aastal
annaabi.ee 
