Punane ristik
kultuuride juurte tungimine sügavamale mulda. Liblikaõielistel haljasväetistel on ka suur
mõju mulla huumusesisalduse tõusule. Huumusesisalduse tõusuga on seotud mulla struktuuri
paranemine ja üldlämmastikusisalduse tõus. Märgatavalt paraneb ka muldade vee-ja
neelamismahutavus. Haljasväetiste toimel paraneb ka veeläbilaskvus, intensiivistub toitainete
bioloogiline neeldumine, väheneb savimuldade sidusus, ning suureneb liivmuldade sidusus.
See kõik siis pidurdab orgaanilise aine mineraliseerumisprotsessis vabanevate toitainete
väljaleostumist. Liblikaõieliste haljasväetiste mõju võib kesta mitmeid aastaid, kuna need
avaldavad mõju kõigile olulisematele mulla füüsikalis-keemilistele omadustele. Kõige
vajalikum on siis liblikaõieliste kasvatamine puuduliku mikrobiloogile tegevusega ja
huumusvaestel muldadel (Viil, Võsa, 2005)
Sajandeid on Punast ristikut kasutatud ka ravimtaimena ja kõige enam kasutatakse seda
Euroopas. Taime kasutuskestvus on suhteliselt lühiajaline