20052008 keskmiselt 6200 ha aastas) ja selleks kasutati ligi 14 mln metsapuutaime aastas. Sealjuures istutati 69% istutusaladele kuuse-, 18% männi- ja 12% kasetaimi. Metsakülvi tehti keskmiselt 1400 ha aastas. Lisaks metsakultuuride rajamisele aidati kaasa looduslikule metsa uuenemisele (sh seemnete külvamine, taimede istutamine, konkureeriva taimestiku piiramine) aastas ligi 2000 hektaril. Metsakultuuride rajamiseks ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks valmistati ette (mineraliseeriti) maapinda ligikaudu 5300 ha aastas. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: majanduslik mets kui tuluallikas; sotsiaalne mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja; ökoloogiline mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja; kultuuriline mets kui osa Eesti kultuurist. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: säästlik (st ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade
aastas) ja selleks kasutati ligi 14 mln metsapuutaime aastas. Sealjuures istutati 69% istutusaladele kuuse-, 18% männi- ja 12% kasetaimi. Metsakülvi tehti keskmiselt 1400 ha aastas. Lisaks metsakultuuride rajamisele aidati kaasa looduslikule metsa uuenemisele (sh seemnete külvamine, taimede istutamine, konkureeriva taimestiku piiramine) aastas ligi 2000 hektaril. Metsakultuuride rajamiseks ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks valmistati ette (mineraliseeriti) maapinda ligikaudu 5300 ha aastas. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: * majanduslik – mets kui tuluallikas; * sotsiaalne – mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja; * ökoloogiline – mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja; * kultuuriline – mets kui osa Eesti kultuurist. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: * säästlik (st ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade
annaabi.ee 
