Aastate viisi tarbivad inimesed ka Eestimaa eri paigus joogiks kõlbmatut vett. Peale veekatkestusi võib saada kraanist vett, mis määrib pesu ja nõusid, rääkimata inimese siseorganeist. Veest saab inimene umbes kümnendiku kehale vajaminevatest mineraalainetest, ülejäänud 90 protsenti peaks ta saama toiduga. Ometi on täheldatud, et seal, kus inimesed tarvitavad joogiks karedat kaltsiumi-magneesiumisooladerikast vett, esineb vähem südame-veresoonkonnahaigusi. Suur osa mineraalvetest küllastatakse rõhu all süsihappegaasiga, mida lisaainete registris tähistab kood E290. Karboniseeritud vees on bakterite paljunemine pärsitud. Kihiseva vee joomisel tundub jook jahedamana. Gaseeritud joogid ergutavad seedekulgla limaskesti, aitavad kaasa seedenäärmete talitluse kiirenemisele, tõhustavad soolte tööd ning soodustavad toitainete imendumist. Hommikul enne sööki joodud klaas mineraalvett soodustab soolestiku tühjenemist ja aitab vältida kõhukinnisust.
Kunstlik mineraalvesi koosneb joogiveest, millele on lisatud kas looduslikku sooladerikast vett, merevett, erinevaid mineraalsooli ja süsihappegaasi. Peab rõhutama, et klassikalist ravitoimet sellistel toodetel ei ole, sageli puudub nende etiketil ka vee keemiline koostis. Tegemist on tavalise, puhta ja garanteeritud kvaliteediga pudelisse villitud joogiveega, mis üldjuhul on eelnevalt gaseeritud. GASEERIMISE PLUSSID JA MIINUSED Suur osa pudelitesse villitud mineraalvetest küllastatakse rõhu all süsihappegaasiga (0,3...0,4%), mis veega reageerides moodustab nõrga ja suhteliselt ebapüsiva süsihappe. Süsihappegaasi tähistab lisaainete registris kood E290. Kahesajaga algava seeria lisaained on tegelikult konservandid. Selline mõju on ka vees moodustunud süsihappel, sest karboniseeritud vees on bakterite paljunemine pärsitud. Jookides on süsihappegaasil lisaks konserveerivale toimele veel teisigi ülesandeid. Kihiseva
annaabi.ee 
