Minu ettekanne räägib keemilisest elemendist nimega "Fluor." "Fluor" kirjutatakse samamoodi nagu Eesti keeles. Inglise keeles öeldakse " Fluorine, " Vene keeles " Ftor " ja Ladina keeles " Fluo." Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. kohal (0,065% maakoores), teda leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori (0,055% maakoores), vaske või pliid. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes, jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. Looduses leidub fluori ainult ühendite koostises, põhiliselt mineraalides (aptiidis, fluoriidis, krüoliidis jt.) Inimorganismis leidub fluori peamiselt skeleti ja hammaste koostises (kokku umbes 2,6g), soovitatav ööpäevane tarbitav kogus on kuni 1,4mg. Joogivesi peaks fluori sisaldama 1ppm, nii fluori vajak kui ka liig on kahjulik (eelkõige hammastale). Lahustavad
Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. Kohal, teda leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori, vaske või pliid. Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes, jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. · Hapnik Hapnik reageerib paljude orgaaniliste ühenditega, on ta paljudele anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Nad vajavad hapniku talumiseks paljusid antioksüdante. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka neile mürgised
Kivimeteoriitidest on seda leitud 0,0036%, metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole. Maal Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. kohal (0,065% maakoores), teda leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori (0,055% maakoores), vaske või pliid. Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes, jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. Litosfääris Tuntakse üle 100 fluori sisaldava mineraali, millest tähtsaimad on fluoriit (vanemas kirjanduses ka sulapagu) CaF2 , krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)3F. Nendest on siiski vaid fluoriit ulatuslikult kasutusel vaba fluori ja fluoriühendite tööstuslikuks saamiseks. Selle lademeid leidub palju Euroopas, Venemaal, USA-s, Mehhikos ja Hiinas. Peamine fluoriidi
(Spaalinnad, Herakles) Eesti tähtsamad mineraalvee leiukohad on: Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Tänapäeval on mineraalvett sageli serveeritud pudelites. Poest ostetud vesi võib olla kas gaseeritud või naturaalne. Praegu on maailmas üle 3000 mineraalvee brändi. Kaasajal on reisid mineraalvee leiukohtadesse, kus otseselt kokku puutuda mineraalveega, väga harvad ja sageli võimatud, sest tavaliselt on need era- või kaitse all olevad alad. Mineraalveeallikates ravimine nimetatakse balneoteraapiaks, mineraalvee raviomadused ja mõju tervisele uurib balneoloogia ehk kümblemisteadus. Balneoloogia seisukohalt saab mineraalvee liigid jagada kolmeks: söögivesi (mineraalainete sisaldus alla 1 g/l); ravi-söögivesi (mineraalainete sisaldus 1 kuni 10 g/l); ravivesi (mineraalainete sisaldus üle 10 g/l). Inglise loodusteadlane J. Priestley Mineraalvee raviomadusi tunneb inimkond juba iidsetest aegadest.
Poest ostetud vesi võib olla kas gaseeritud või naturaalne. Praegu on maailmas üle 3000 mineraalvee brändi. Mineraalvesi Värska Kaasajal on reisid mineraalvee leiukohtadesse, kus otseselt originaal kokku puutuda mineraalveega, väga harvad ja sageli võimatud, sest tavaliselt on need era- või kaitse all olevad alad. Mineraalveeallikates ravimine nimetatakse balneoteraapiaks, mineraalvee raviomadused ja mõju tervisele uurib balneoloogia ehk kümblemisteadus. Balneoloogia seisukohalt saab mineraalvee liigid jagada kolmaks: · söögivesi (mineraalainete sisaldus alla 1 g/l); · ravi-söögivesi (mineraalainete sisaldus 1 kuni 10 g/l); · ravivesi (mineraalainete sisaldus üle 10 g/l). 3 Köögiviljamahlad
annaabi.ee 
