kindlaks mineraalpinnase liik ja omadused, põhja- ja pinnasevee taseme sügavus. Hüdrogeoloogilised puuraugud rajatakse sõltuvalt maardla pindalast: kuni 500 ha maardlal vähemalt 2 auku, 500-1000 ha - 3 auku, üle 1000 ha - 5 auku. Puurimisel võetakse mineraalpinnase proov, veeproovid ja määratakse litoloogiliste erimite esinemine. Veeproovid võetakse eraldi turbalasundist ja mineraalpinnasest. Puurauk peab ulatuma vähemalt 5 m turbalasundi lamamiks olevatesse mineraalsetesse setetesse. Mineraalpinnase proovid võetakse kõigist litoloogilistest erimitest, kusjuures määratakse lõimis ja filtratsiooni koefitsient. Veeproovidest määratakse vee keemiline koostis (lühendanalüüs) ja füüsikalised omadused. Mineraalpõhja proovidest määratakse nende lõimis ja filtratsioonikoefitsient. VARU ARVUTAMISE NÕUDED Uuringuala pindala määratakse ringpiiri nurgapunktide koordinaatide alusel. Selle piires määratakse varuplokkide, laugaste jt.
saamiseni. Kateldes on võimalik kasutada kehvema kvaliteediga raskekütuseid. Kütuse elementaarne koostis. Kütus koosneb järgnevatest põhielementidest: süsinik C 82-85 %; vesinik H 10-14 %; hapnik O2 ja lämmastik N2 < 1 %; väävel S 0-5 %; tuhk A 0,1-1 %; lahustunud vesi W < 2 % (veesisaldus kütuses oleneb kütuse margist). Süsinik, vesinik ja orgaaniline lenduv (põlev) väävel moodustavad kütuse põleva osa. Lenduva väävli kõrval sisaldub kütuses ka mineraalsetesse lisanditesse kuuluv mittepõlev väävel (sulfaat), mis tekitab põlemisel tuhka. Väävli sisaldumine kütuses on ebasoovitav, kuna põlemisel tekkib vääveldioksiid SO2 ( terava lõhnaga värvuseta gaas). Vääveldioksiidi reageerides heitgaasides sisalduva veega (niiskusega) ja hapnikuga tekib väävelhape H2SO4 mis suhteliselt madala temperatuuri juures (40-60 oC) põhjustab ökonomaiseri ja väljalasketrakti intensiivse korrosiooni.
annaabi.ee 
