GEOLOOGILINE EHITUS
Kõige suuremad kivimid moreenis on Soome alalt pärinevad rändrahnud, mis kanti Eesti alale
mandriliustike poolt. Põhja-ja Lääne-Eesti rannikualadel moodustavad rändrahnud kivikülve(Käsmu).
Põhja-Euroopa suurima õmbermõõduga rahnu Muuga Kabelikivi kõrgus on 7m ning ümbermõõt 58m.
Suurima mahuga rahnuks on Ehalkivi Letipea neemel- 930 m3 (ümbermõõt 49 m)
Ülejäänud osa pinnakattest koosneb mitmesugustest mineraalsestest(kruus,liiv,viirsavi) ja
elutekkelistest (turvas,muda) setetest.
Liustikujõgede setted on harilikult kruus ning jämedateraline liiv. Jääjärvede setted on peeneteralised
ning rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikum on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi,mis on
nime saanud kihilise ehk viirulise ehituse tõttu. Talvel settinud savikihid vahelduvad suvel
moodustunud liivakihtidega. Viirsavi kasutatakse telliste,katusekivide ning drenazitorude
valmistamiseks.