3) nõlva libisemine; 4) turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid; 5) setete ladestumine; 6) voolusängi kinnikasvamine taimestikuga. 7) nõlva varisemine Uhtumine nõlval on põhjustatud pinnavee sissevoolust kraavi. Intensiivne pinnavee sissevool tekib lume sulamise ja valingvihmade järel. Pinnavee sissevoolukohtadesse tekivad nõlvadesse uhte- ehk erosioonirennid. See deformatsioon esineb sagedamini kergetes, hästi uhtumisele alluvates mineraalpinnastes. Uhtumine kraavi põhjas tekib siis, kui voolu kiirus (või põhja lang) ületab selle maksimaalset lubatavat suurust. Uhtumisoht on kõige suurem kevadise suurvee ajal. Sageli kaasneb kraavi põhja ja nõlvajalami uhtumisega nõlva ülemise osa varisemine. Uhtumise ärahoidmiseks tuleb voolusäng kindlustada või võimaluse korral vähendada kraavi langu. Selleks tuleb osa kraavilõike rajada väikese, osa suurema languga. Viimased tuleb kindlustada vastavalt seal kujunevale voolu kiirusele.
ringvastuvõtuga fototajurist (koosneb kui 5-st püstsuunas asetsevast fotoelemendist) ja juhikabiinis olevast valgustablooga indikaatorist käsitsijuhtimise jaoks ning. Valgustabloo informeerib juhti fototajuri asendist laserkiirega moodustatud optilise juhttasapinna suhtes. Automaatjuhtimist võimaldav juhtblokk formeerib fototajurilt saadavad signaalide järgi käsklused masina elektromagnetilise juhtimisega hüdrojaoturile. Võrreldes kopeertrossiga masinatega oli laseritega mõõtes mineraalpinnastes kaevetäpsus suurem 2...3 korda, turbapinnases 3...4 korda. Vähenes oluliselt ettevalmistustööde maht Etteantud lang tagatakse kopeertrossiga, uuematel mudelitel saab kasutada ka laser (UKL-1) või prozektor-langunäitureid (PUL-N-1). Laserlangunäiturit katsetati Pärnu EPT-s 1980.a. Kõrge hinna ja väikese töökindluse tõttu laiemat kasutamist ta ei leidnud. Infrapunase kiirguriga prozektor-langunäiturit PUL-N-1 katsetati samuti Pärnu EPT-s 80-ndate aastate algul ja edukalt
annaabi.ee 
