toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga. Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid.JÕED JA JÄRVEDEesti järvetüübidvähetoitelised e oligotroofsed on kõige haruldasemad. Puhta ja pehme vee ning läbipaistvusega järved. Väga vähe mineraal-, orgaanilisi ja biogeenseid aineid, mistõttu on nad taimevaesed. (vesilobeelia, lahnarohud) Viitna Suurjärvhuumustoitselised e düstroofsed järved on rabades
Vihmauss on ,,alumine talunik", kes toob pinnasele kasu: ta segab ja kobestab pinnase materjali. Mõne aastaga segavad vihmaussid kogu mulla huumuskihi ning toovad kaasa hulganisti kasulikke mõjusid; ta segab savi ja huumust oma kehas, mis on suurepärane väetis taimedele; ta tõstab mulla pH-taset, süües lipja sisaldavaid mineraale ning lagundades vere abil oma soolestikus lupja ,,pudruks" huumusest ja mineraalmullast; usside tihe võrgustik aitab maad kobestada nii, et taimejuured ei ,,lämbuks" ega kaotaks juurdepääsu hapnikule. Imestus nr.5: Puud sosistavad meie hetkest maa peal Pole puid, pole inimesi. Puud hoiavad oma juurtesüsteemidega huumusmuldasid ja vett paigal. Nad reguleerivad kliimat ja toodavad hapnikku. Inimkond kestab ikka veel tänu puude seemnetele ja viljadele, puidule, koorele, lehtedele ja keemilistele ainetele. Rakkude
annaabi.ee 
