Meriliiliad
Raikküla lademe Jõgeva kihtides [6]. Peale meriliiliafossiilide on Kalana karjäärist leitud ka
kaltsifitseerumata vetikafossiile, graptolliite, skolekodonte ehk hulkharjasusse,
sammalloomasid, käsnu, tigusid, karpvähilisi ja brahhiopoode [7]. Siluri ajastu algul paiknes
Balti paleobassein 10-20 kraadi ekvaatorist lõunapool, olles troopilise või lähistroopilise
kliimaga [7]. Karjäär on geoloogidele huvi pakkunud juba pikka aega, eriti tänu sealsetele
rikkalikele mineraalileidudele: Kalanast pärinevad Eesti kõige suuremad barüüdikristallid,
sealsetest kivimikihtidest on leitud kaunist kaltsiiti, dolomiiti ja püriiti. Praegu on Kalana
leiukoht kõige rikkalikum vetika-lagerstätte kogu maailmas [3]. Paladel olevad vetikad on
mineraliseerumata osadest koosnevad eluvormid, mis on säilinud vaid erandkorras.
Mattumiseks on vaja konserveerivaid tingimusi: kiiret setete alla mattumist, hapnikuvaegust
annaabi.ee 
