suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Põhjavesi Põhjavett leidub kobedais kvaternaarisetteis, pealiskorra liiva- ja lubjakivides ning aluskorra kristalsetes kivimites. Rohkesti leidub põhjavett mattunud orge täitva moreeni liivakas- kruusakas vahekihtides. Lahemaal on nendes kihtides 65-100 m sügavuselt saadud survelist vett. Suur hulk vett on Lahemaa arvukates soodes ja rabades. Rabavesi on väga pehme ja väikese lahustunud mineraalainetesisaldusega, vee reaktsioon on happeline (alla pH 4). Enamus Lahemaa allikatest ja allikalistest piirkondadest on seotud paekalda serva ja karstinähtusega. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil on 150 allikat ja 50 allikakaevu. Üks huvitavamaid karstivorme on Vasaristi salaoja. Vasaristi oja on Valgejõe vasakpoolne lisajõgi. Oja kaob maa alla Valgejõe Loksa teest 150 m loode poole väikese loopealse serval ja tuleb maa peale allikatena teisel pool maanteed. Maa-alune oja on üle 180 m pikk
Sügava sfagnumi-turbalasundi korral esineb rabametsa kasvukohatüüp laugetel rabanõlvadel või kuivendusest mõjutatud rabaosades, eriti kui selle turba tuhasisaldus ja lagu-nemisaste on põlemiste toimel tõusnud. Esinevad rabamullad R´, R´´, R´´´ või tüsedamad siirdesoomullad, mille ülaosa koosneb vähemalt 30 cm ulatuses vähetoitelisest raba- (puhma-, villpea-, sfagnumi-) turbast. Turvas on taimejuurte ulatuses vähese mineraalainetesisaldusega, tugevasti happelise reaktsiooniga pHKCl 2,3-3,6 ja madala küllastusastmega. Veereziim: turbakiht kogub endasse suurel hulgal sademevett, põua ajal võib läbi kuivada vaid suhteliselt õhuke pindmine kiht. Puurinne: koosneb kas üksnes männist või selles esineb ka sookaski. Boniteet V Va. Põõsarinne: harilikult puudub või leidub üksikuid pajusid. Puhmarinne: hästi välja kujunenud, esinevad sookail (KD), sinikas (KD), kanarbik (KD),
annaabi.ee 
