Eesti loodusgeograafia konspekt
territooriumil. Peipsi valgala on valdavalt kergelt lainjas jääpaisjäve- või moreentasandik.
· U 30 m kõrgusel - võib kõikuda.
· Madalaveeline
· Rannavöönd on vaheldusrikas, moreenrannad. Iseloomulik devoni liivakividesse
murrutatud pankrand.
· Põhjasetted on õhukesed ja kohati puuduvad. Kõige paksemad Lämmijärves.
· Peipsi veebilansis on määravaks sissevool ja väljavool, mis mõlemad moodustavad üle
80% bilansi tulemi- ja minemipoolest
· Suurimad lisajõed: Velikaja, Emajõgi, Võhandu ja Zeltsa.
· Äravool Narva jõe kaudu (u 10 miljardit m3 aastas)
· Temperatuur ja jäätumine enamasti tekib jää kogu järvele. Jääkate võib olla küll
ebaühtlane ja kesta 1-2 kuud. Suurjärv jäätub hiljem, kui teised Peipsi järve osad, sest
Suurjärv jahtub aeglasemalt. Pihkva järv soojeneb kevadel ja jahtub sügisel kiiremini ning
külmub ja vabaneb varem jääst kui Suurjärv.
annaabi.ee 
