Kirjand teemal "Argipäev vajab muinasjutte"
enda kõht nälga kannatama ei peaks. Sõjast tuntud väljend, et haavatuid ei jäeta maha, näib
samuti kuskil paksu tolmukihi all lebavat. Seda ootamatum on see, kui keegi võõrale
inimesele midagi head teeb või isetult käitub. Robin Hood'id ja printsid valgel hobusel pole
vaid fiktsioon. Harva, kuid siiski, kohtab neid ka tavaelus. Vahel ilmutavad nad end
vanamemme üle tee aitavate möödaminejatena või tüdrukut tüüdanud joodiku
minemapeletajatena või siis hoopis särasilmsete võõrastena, kes, selle asemel, et ruttu uksest
sisse trügida, hoiavad selle lahti ning lasevad tütarlapsed enne sisse. Tundub tühine? Aga
vahel piisabki õige vähesest, et killuke muinasjuttu meie ellu tuua.
See, kes jooksmas käib, nõustuks kindlasti, et pole taevalikumat tunnet kui jooksmine.
Misiganes mured päeva jooksul ka kogunenud poleks, ununevad. Seal ta on- kahekesi
jooksurajaga, jalad pehmelt pinda puudutamas ning siht silme ees üha selgem