Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda
oli tagasi astunud ja uus president Gerald Ford keeldus sõdureid Vietnamisse tagasi saatmast.
Lõuna-Vietnami valitsusel tuli edasi tegutseda omapäi. Olles teadlik, et eelisseisund ei pruugi
kaua kesta, andis Thieu armeele otsemohe alustada rünnakuid Põhja-Vietnami vastu ning
saavutas peagi mitmes järjestikuses lahingus ülekaalukaid võite. Näilise
edu varjus oli Saigoni riigikord aga hakanud juba kokku varisema.
Lõuna-Vietnami majandus ei suutnud katta armee ülalpidamiseks
minemaid kulutusi, mistõttu riigi kaitsevõime sõltus peaaegu täielikult
USA majanduslikust toest. USA toetussummad vähenesid aasta-aastalt ja seetõttu varises
Lõuna-Vietnami valitsus kokku. 1974. aasta lõpuks oli armee kaotanud oma tulejõu eelise
Põhja-Vietnami ees. Totaalne häving polnud enam kuigi kaugel.
1974. aasta lõpuks olid põhja-vietnamlased taas ründevalmis. Nõukogude relvastusega
varustatud armee oli valmis innukalt tegutsema, et konfliktile Vietnamis viimaks lõpp teha.