Pinnamood
Kolmandat etappi - jääajajärgset perioodi iseloomustavad jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine ja setete
ärakanne voolava vee, meralainete, tuule, murenemise, raskusjõu ja inimtegevuse toimel. Tähtsat osa
tänapäeva reljeefi kujundamisel on etendanud inimene (karjäärid, aherainemäed).
PINNAVORMIDE KUJUNEMINE
Enamik Eesti eristavaid pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Kõige enam pinnavorme on tekkinud
viimasel jääajal mindriliustike ja nende sulamisvete tõttu.
Ülekaalus on olnud kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid.
Voored - leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel.
Kujunesid liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Paiknevad rühmiti, moodustades voorestiku.
Suurimad voored asuvad Saadjärve voorestikus.
Moreenitasandikud - tasase või lanja pinnaga liustikutekkelisest kuhjevormid. Rohkesti on neid Kõrg-
Eestis, s
annaabi.ee 
