Romaani teooria
Romaani
mõõdupuuks on eelkõige elu kujutamise iseloom, mitte sündmuste
lõpetatus või lahkamine.
16 september:
Romaanizanri sünteetilusus
Romaanis on ühendunud eepilised, dramaatilised ja lüürilised tendetsid.
Põhiolemuselt jääb romaan eepiliseks, aga elu täiuse esile toomiseks
kasutatakse dramaatilist ja inimeses siseellu süvenemiseks lüürilist
kujutamis viisi. Sünteetilisust on näha romaani ehituse välja kujunemises.
Varajane romaan olid minavormilised koroonikat meenutavad.
Valgutusajal olid romaanid peamiselt dialoogilised. Realisimiga jõudis
romaan jutustamiseni. Tänapäeva romaanid on suhtelised objektiivsed ja
autori suhtumine avaldub tonaalsuses. Romaanis on võimalik igapäevase
puht isikliku kaudu käsitleda kõige suuremaid, üldisemaid probleeme. Mida
sügavamale autor tungib inimese olemusse seda rohkem leiab üld
inimlikku( Dostojevski!!)
Romaani autor tõstatab vahel probleemi, millel ei ole veel seletust. Vahel
annaabi.ee 
