Carmen Laforeti maailmavaatelises kujunemises on eksistentsialismil samuti oma koht - nii Miguel de Unamuno võimaluste ja tegelikkuse konfliktist tuleneval traagilisel elutundel kui ja Sartre'i ideedel, millega Laforet tutvus ülikooliaastail Madridis ja Barcelonas. Tema ,,eimiskit", s.o. sisutühja, mõttetut elurutiini võiks samastada Sartre'i ,,mitteolemisega". Samuti on tremendismi võrreldud pikareskse ehk kelmiromaaniga. Ühisteks joonteks on näiteks minavormiline narratiiv ning ühiskonnast võõrandunud traagilise käekäiguga inimene, kelle põhiküsimus pole mitte niivõrd ,,kuidas olla?", kuivõrd ,,kas üldse olla?" ja ,,miks olla?". Mõlemad romaanitüübid kujunesid ühiskondliku kriisi tingimustes reaktsioonina ametlikule või konkreetsele ajaloolisest tegelikkusest hoiduvale kirjandusele. Laforeti kirjutusviis on otsekohene ja värske, laused lühikesed ja selged. See on modernne
Jamb-kahesilbiline värsijalg, kus esimene silp on lühike v. rõhutu, teine aga pikk v. rõhuline Kelmiromaan e ,,Kuningas Lear"- Kerberos- Põrgu K pikereskne romaan- Shakespeare, võimu 3.ringi valvur, koer Hispaanias tekkinud pahed, Lear mõistab kolme peaga. Dante minavormiline alles tõelisi väärtusi teose ,,Jumalik seiklusromaan, kannatuses ja komöödia" esimest peategelaseks madala viletsuses osast ,,Põrgu" päritoluga isik, kes kirjeldab elujuhtumisi ,,Kõnekäänud"- ja olelusvõitlust Erasmuse
annaabi.ee 
