KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE
Oluline on meeles pidada, et elavhõbe-orgaanilised ühendid on palju mürgisemad ja
ohtlikumad organismile, kui seda on metalliline elavhõbe. Veest omastabki organism
elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul, mis kahjustab närvisüsteemi. Kuna elavhõbe on
aine, mis kontsentreerub toitumisahelas, siis võib mõnes meres leiduda kalu, kelle
kehas on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele
väga ohtlik. Niimoodi juhtuski Jaapanis Minamatas 1950.1970. aastateni, kui kohalik
keemiatehas Chisso laskis oma elavhõbedat sisaldavad reoveed Minamata lahte.
Tulemuseks oli 1784 surnut.
Teadlased on täheldanud, et elavhõbeda mürgistus põhjustab iibislaste sugukonda
kuuluval liigil Eudocimus albus homoseksuaalsust.
5.2 Mõju organismile
Elavhõbeda puhul tuleb juttu teha ka bioakumulatsioonist. See tähendab püsivate
ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse.
Elavhõbe on tugevasti akumuleeruv.