Eesti kirjanduse ajalugu II
Kirjandusliku legendi loob väga kiiresti teos ,,Palavik". Elutule motiiv (G. Suitsu esimesest
teosest tuntud) oli noorusliku põlemise ja edasi pürgimise kujund.
Kui poeesiast otsida analooge, peab ilmselt Euroopa 19nda sajandi luule poole pöörduma.
Tekivad seoses sümbolistliku luulega. Soseid võib leida sümbolismi ettevalmistava kirjanduse
juurest: Baudelaire, Villon(võllalaulud; epigrammiline, satiiriline pool). Luule pakub väga
tugevat minakujundit, mis esitab pigem poheemlikku intellektuaalset hulgust (,,Oli sügis"
luuletus), kuid seda ei saa suhestada Talviku endaga. Luules on sees ka üsna tugev
kultuuriline vahendatus. Talviku luulet võib tihtipeale käsitseda kui klassikalist rolliluulet
valib endale rolle/positsioone ja mingil moel vaatab tegevust kõrvalt. Talviku luule esindab ka
rafineeritud vormikultuuri.
Hakkavad toimuma muutused 30ndate aastate keskel. ,,Kohtupäeva" raamatut endam nii
ühemõtteliselt kirjeldada ei saa