Maailmakirjanduse lühiülevaade
teenistuses, mistõttu oli restauratsioon talle väga vastuoluline.
Ka Balzac hakkas 30ndatel välja arendama oma romaanisarja ,,Inimlik komöödia". Ei Dantel
ega Balzacil tähendanud see midagi koomilist, see tähendas pigem surelike lihtinimeste elu
käsitlemist. Balzacil on Soreliga sarnane tegelane Rastignac selline tegelane läbib paljusid
prantsuse romaane. Selle abil on võimalik kujutada ühiskonda läbilõikeliselt. Selle eelkäija oli
kelmiromaan, picaresque, enamasti minajutustused, kus kangelaseks on mingi suli, kes
puutub mitmesuguste ühiskonnakihtide esindajatega kokku. Kui kelmiromaan on satiirilises
võtmes, siis realismis didaktikat välditakse. Balzacil tuleb realistliku romaani taotlus eriti
välja. Ta üritas kujutada kaasaegseid inimtüüpe sotsioloogilisest aspektist.
Flaubert, Maupassant, E. Zola. Viimast määratletakse küll naturalistina, kuid 19. sajandil
sellist vahet ei tehtud. 1860ndatel tuli alles see termin kasutusele. Ka C. Dickens ja W. M.
annaabi.ee 
