Treeningkoormuse suurenedes kasvab ka valguvajadus. Vastupidavusalade sportlaste toidus peks valkusid olema 1,2-1,4 g/kg päevas, kiirus- ja jõuvõimete arendamisele suunatud sportlastel aga 1,2-1,7 g/kg. *Organismi varustamine ühenditega, millel ei ole otseselt energeetilist väärtust ega ehituslikku tähtsust, kuid mis on hädavajalikud keha normaalseks talitluseks. Niisugused ühendid on vitamiinid ja mineraalained. Vitamiinide ja minainete päevased kogused on küll väga väikesed (1-3 miljondikku g), on nad tähtsad meie tervise ja töövõime tagamiseks. Raud on O2 transporditava valgu hemoglobiini vältimatult vajalik koostisosa, ilma milleta ei ole hemoglobiini ega ka erütrotsüüte organismis võimalik toota. Mida suurem on treeningkoormused, seda tundlikuma on organism vitamiinide ja minainete vaeguse korral sellest tulenevate negatiivsete mõjude suhtes
Tervislik toitumine on olulise tähtsusega organite normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks; normaalseks paljunemiseks, kasvuks ja edasikestmiseks; optimaalseks töötamise efektiivsuseks; vastupidavuseks nakkustele ja haigustele; kehaliste kahjustuste parandamiseks. toidukordade vahel normaalne jaotus oleks: H-25%, oode 10%, L-35%, oode 10%, Õ- 20%. Ideaalmenüü koostamisel arvestada inimese individuaalseid eelistusi toiduainete suhtes. Analüüsida ka vitamiinide, minainete ja mikroelementide koguseid menüüs, äkki on vajalik lisapreparaate Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks: Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainegruppidest.Süüa rohkesti köögivilja ning rohkem rukkileiba jt täisteraviljatooteid, puuvilju ja marju.Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. Loobuda lihast 34 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha, nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid. Lisatavatest