Maailmakirjandus
* luule pidi olema klassikalise range vormiga, viimistletud ja filosoofiline;
* maailmakirjanduse autorite ja traditsioonide mõju;
* huvi vaimsete, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu;
* ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist;
* kunsti, sh luule väärtuse rõhutamine, põhimõte "kunst kunsti pärast" ( luule ei pidanud matkima elu).
Eriti Betti Alveri puhul avaldub vaimse iseseisvuse taotlus, kategoorilisus, minaindiviidi vabaduse kaitse. Nad taotlesid
esteetilist täiust, keelevool on silmapaistev. Olid romantikud, ei soovinud rahulduda poolikute saavutustega. Eriti avaldub
see B. Alveri kogus ,,Tolm ja tuli."
Saksa okupatsiooni ajal jätkasid arbujatest Kersti Merilaas ja Betti Alver. Alver, erinevalt Merilaasist, liikus lihtsama, maa-
ja rahvalähedasema väljenduse poole ("Leib", "Süda"). Kui Nõukogude väed olid jälle Eestisse jõudnud, allutati kogu
kirjandus Nõukogude ideoloogiale