Veel aasta tagasi arvasin end läbi ja lõhki tundvat. Nüüd aga, mõeldes oma aastatagusele minale, võin julgelt väita, et eksisin. Enese mõistmiseks on vaja suurel määral tagasihoidlikuks. Ma ei saa öelda, et ma tunnen ennast ja mul pole mitte midagi uut enda juures juurde õppida. Sel juhul oleksin ma juba lakanud end tundma õppimast. Küll aga, võin ma hetke seisuga väita, et ma tunnen ennast küllaltki hästi. Minu mina jaguneb erinevateks minadeks. Ma olen avatud mina. See on mina, kes on teada minu sõpradele, tuttavatele, vanematele ja mulle. Minu avatud mina on üldiselt alati sõbralik, positiivne ja ergas. Ma olen varjatud mina. Minu varjatud mina on teada ainult mulle ja mitte kellegile teisele. Minu varjatud mina on minu salajaste soovide, unistuste, mälestuste ja saladuste kogum. Need on mõeldud teadmiseks mulle ja ainult mulle ning mitte kellelegi teisele. Ma olen tundmatu mina. Ma ei ole teada ei teistele ega endale
Hermine. Nad tantsisid, kuni päris ära väsisid. Harry kuulis naeru. Tuli Pablo, kes kutsus teda kauaigatsetud teatrisse. Ta hoidis Harry silme ees peeglit, milles Harry nägi Stepihunti. Pablo käskis tal näiliselt tappa tema praegune mina. Harry vaatas uuesti peeglisse ja tundis kergendustunnet, ta hakkas naerma. Seejärel vaatas ta ühte suurde peeglisse, kus nägi iseennast erinevates eluetappides, tema isik lagunes paljudeks minadeks. Kõik need peegelpildid jooksid peeglist välja ja tormasid erinevatest ustest sisse. Harry sisenes uksest, mille kohal rippus silt: ,,Tule rõõmsale jahile! Suurjaht autodele." Ta sattus maailma, kus käis sõda masinate ja inimeste vahel. Harry kohtus teoloogist koolivenna Gustaviga. Nad sõitsid linnast välja, ronisid vahiposti ja hakkasid autojuhte maha laskma. Kui varem oli Harry sõjavastane, siis nüüd tundis ta laskmisest rõõmu. Ühest autost astus välja Dora, kellele nad
annaabi.ee 
