Kuulaku ta iseennast, kui tal närvid läbi on, et kes siin kõige rohkem karjub. Igatahes ma sõin hommikuhelbeid ja tegin ennast korda ning hakkasin kohvrit korda panema. Mõtlesin, et kutsuks Maarja-Leenu enda juurde, et ta aitaks mul pakida asju korda. Maarja-Leen on minu kõige paem sõber. Mul on ka palju teisi parimaid sõpru kuid Maarja-Leen on see kõige erilisem. Niisis küsisin isalt kas Lerru võib meie poole tulla. Lerru on ta hüüdnimi. Maarja-Leenu muidugi. Minu hüüdnimi on Mimmu. Mulle ei meeldi nimi Mirjam. See on minu meelest nii igav. See oli ju isa välja mõeldud. See teeb kõik selgeks. Minu isal pole maitset. Isa lubas Lerrul minu poole tulla aga ainult sel juhul kui ta aitab mul ainult asjad kokku panna ja peale seda peab ta kohe koju minema. Lubasin isale, et nii see jääb. Aga me oleme ühed kavalpead Lerruga. Siis kui me kohvri oleme suure venimisega kokku pannud siis saadan ma Lerru uksest välja ning pärast ronib ta mu aknast sisse tagasi
annaabi.ee 
